Tallinna kunstniku ja Vene Kunstnike Ühenduse Eestis liikme Anatoli Umerenkovi isikunäitus 

Anatoli Umerenkov on meie ajastule ebatavaline kunstnik, ta ei sobitu käesolevasse aega. Erinevalt kaasaegse kunsti programmiliste vahendite kogumile, mis on suunatud üllatama, šokeerima, kergelt hõljuma üle olukordade, kuid peamiselt mitte suhtuma tõsiselt ja olema totaalne simulant. Tema, kui kunstniku ellusuhtumine on pigem arhailine ja pilgeni küllastunud vaieldamatu tõe ontsinguga, mis on paigutatud kogu universumi saladusse. Ei rohkem, ega vähem. Ta on juurdunud, tema kunstiline mõte kätkeb endas loodusmahlad peaaegu et paleosoilise aegkonna devoni ajastust ja kasvab meie, tänapäeva ajastusse ürgse kauniduse, õilsuse ja puhtuse erakordsete kombinatsioonidega, seejuures hetkekski end mitte vaevates maine probleemidega ja täielikult ignoreerides n.ö. kommertskunsti arvamusi ja nõuandeid, mis on tänaseks päevaks harv nähtus.

Möödunud 20. sajand, viljakas eripäraste isiksuste poolest, ilmutas korduvalt sedalaadi olekut, mille taaskehastuseks võib arvata ka Anatoli. Mõttelaadi humoorikusele on ta lähedane Nikolai Roerichile, sarnane värvikombinatsiooni pinge taeva, mere ja maa looduselementide edastamisel, kuid ilma mäeahelike romantismita, nagu tema eelkäijal.

Taimolendite saladusliku maailma tasandikulise avaruse mütoloogia viitab Čiurlionise muusikale, ja rohuliblede põimumise sahina taustal on kuulda iidsete Kuningate hääli ja hümne, kes laulavad neid hümne Päiksele.

Maailine tasapind kunstniku lõuendil on aga sarnane ülesküntud põllule, kus kurrulise pinnase ja lehtede krobelisus ning harvade inimkehade stafaaž meenutab enim mitte õlimaali, vaid gobelääni, spaleeri faktuuri, nagu oleks prantslane Lurçat meid jälle üllatanud oma järjekordse meistriteosega.

Suurepärane, kui meistrite tööd kutsuvad esile rohkeid seoseid. On auväärt viibida tunnustatud seltskonnas.

Tulge ja veenduse ise, et eksistensi risustamata õnn, veetlus ja aukartus elu ees, võivad jätkuvalt olla teemadeks mõtisklustele ja kehastumisetele kaasaegses kunstis.

Näitus kestab detsembrikuuni, sissepääs vaba.

Valeri Laur