22. märts, kl 15.00, Vene Kultuurikeskuse Väike saal
“LOODUS JA RAHVAS” (etüüdid luules ja proosas)
Loominguline kohtumine ja autori dokumentaalfilmi linastus F. Dostojevskist Staraja Russas
SISSEPÄÄS VABA.
„Üleminekuajastu täiuslik laps (ilma metafoorita) – murrangulise, murtud ajastu, mil puhas hing on valguse, armastuse ja pika eluea otsinguil, tuntud võõra luule läbi, leides päeva õhtuta, ilma „alati“ – tunnete ja meeleolude punktiir. Ja suurepäraselt kirjutab see punktiir, püüdes sulgeda sellega tühimikku hinges. Kuid tuuletõmbus ei möödu ning süda külmub ja muutub kalgiks, et koheselt, piinlikust tundes („võib-olla on see ainult minuga sedaviisi kehvasti?“) jällegi otsida väljapääsu „lihtsalt ellu“.
VALENTIN KURBATOV
Andrey Tantsyrev – Eesti Raadio saadete autor, mille seas „Kupee“, „Elavad jutud“, “Rakord rulett”, „Fenomenid“, „Kaks Andreid“ jm.
Tallinnas ja Jekaterinburgis ilmunud luuleraamatute „Peale Pariisi elu“ («После Парижа жизнь»),, „Viimsed nõukogude laulud“ («Последние советские песни»), „Kurbuse intonatsioon ja laulmine“ («Интонация скорби и пение»), „Kaunis mure“ («Прекрасное горе»).
Luuletused on avaldatud 21. sajandi vene luule antoloogias, ajakirjades „Uural“, „Vsemirnoje Slovo“, „Tallinn“, „Raduga“, „Sotõ“, Vene, Eesti ja Ukraina veebilehtedel.
Dokumentaalfilmide „Laulu-Lebedev“ («Певчий Лебедев»), „Beata“ («Беата»), „Sina, mina ja heroiin“ («Ты, я и героин»), „Lend kanepipõllu kohal“ («Полет над полем конопли»), „Õnnetuse tunnistajad“ («Свидетели беды»), „Sergei ja Boriss“ («Сергей и Борис»), „Ajaloolane“ («Историк»), dokumentaalsarja „Novgorodi muuseum“ («Новгородский музей») ja projekti „Uudishimulikud“ («Зеваки») autor. Tema töid on näidatud telekanalitel Kultuur, ETV, ETV+, STV jm.
Kinofestivalidel „Zolotoi Vitjaz“ («Золотой Витязь»), „Stalker («Сталкер»), „Input“ («Инпут»), „Seadus ja ühiskond“ («Закон и общество») osaleja ja laureaat.
Mihhailovski ja Jasnaja Poljana rahvusvaheliste kirjanduslike kohtumiste luulepidustustel osaleja.
SRÜ ja Baltimaade rahvusvahelise ajakirjanike konkursi „Russki mir“ («Русский мир»).
