2021. aasta suvel möödus 80. aastat ühe tuntuima ja populaarseima Eesti vaimuliku piiskop Johanni (Bulini) hukkamispäevast. Selleks tähtpäevaks on MPEÕK kirjastusosakonnal valmistatud ette piiskop Joannile pühendatud fotode näitus.

Tulevane piiskop sündis Võõpsu külas. Riia Vaimuliku Seminari vilistlane, kui üks parimatest õpilastest, jätkas ta õpinguid Petrogradi Vaimulikus Akadeemias. Venemaa patriootilisest tõusust mõjutatuna, seotult Esimese maailmasõja algusega, läks ta 1916. aastal üle Peterhofi lipnike kooli ja nelja kuu päevast, kui edukalt kursuse lõpetanud, sai ohvitseri auastme. 1917. aasta lõpul lahkus Bulin armeest ja naases akadeemiasse.

1918. aasta oli ta pühitsetud mungaks ja ordineeritud munkpreestriks. Venemaal  tugevnesid sel ajal Kiriku tagakiusamised, üksteise järel arreteeriti vaimulikke. Arreteerimise ohu alla sattus ka munkpreester Joann. Kõik see sundis teda põgenema Venemaalt Eestisse, illegaalselt ületades piiri Novoselje jaamas 1918. aasta septembri lõpus.

1920. aasta oktoobris oli munkpreester Joann võetud Pihkva-Petseri kloostri vennaskonna liikmeks ja määratud kloostri ülemaks.

1926. aastal toimus arhimandriit Joanni pühitsemine Petseri piiskopiks, Tallinna piiskopkonna vikaariks.

1929. aastal valiti piiskop Joann Riigikogu saadikuks Petseri piirkonna poolt. Piiskop Joann pidas parlamendis oma põhiülesandeks vaesunud vene kaasmaalaste kaitset, võlakoormuse kergendamist ja pikaajaliste laenude juurutamist Petseri piirkonna talurahvale.

1932. aastal teravnesid piiskop Joanni ja Eesti Apostliku-Õigeusu Kiriku Sinodi suhted, põhiprobleem seisnes Petseri kloostri varas ja üleminekus uuele stiilile. Piiskop Joannile tehti ettepanek üleminekuks Narva kateedrisse, kuid ta keeldus kategooriliselt ja oli oma kohalt vabastatud.  

Üritades leida väljapääsu tekkinud olukorrast, käis piiskop Joann 1934. aastal Konstantinoopolis, paar kuud elas Athosel, seejärel Pühal Maal. 1934-1937. aastatel uuris piiskop Joann ikoonimaali Eestist pärit Pimen Sofronovi töökojas.

1940. aasta septembris esines piiskop Joann aktiivselt Petseris Moskva Patriarhaadiga ühinemise eest. 18. oktoobril 1940 piiskop arreteeriti Petseris NKVD poolt. Piiskop Joannile esitati tolle aja kohta tavapärased süüdistused  – aktiivne kontrrevolutsiooniline tegevus, valgekaartlaste organisatsiooni “Vene Rahvuslik Liit” liikmena.

18. septembri 1998 ametliku kirja kuivad read teatavad: “Bulin Ivan Aleksandrovitš, s. 1893 Eestis, Räpina vallas, Põlva maakonnas, endine Pihkva-Petseri kloostri ülem, Leningradi oblasti kohtu 8. aprilli 1941, paragrahvi 58-4 otsusega on mõistetud kõrgeimale karistusmäärale –  mahalaskmisele (täide viidud 30.07.1941 Leningradis)”.

Näitusel on toodud fotod õepoja piiskop Johannes Aleksander Puulinna, Aleksander Dormidontovi ja Sergei Männiku arhiividest.

Näitus on ettevalmistatud Võidutooja Georgi Fondi ja Tallinna Linnavalitsuse toetusel, Vene Kunstnike Ühenduse Eestis kaasabil.